Tere hea inimene! Esitame teile võimalust paremaks Eestiks. Head lugemist!
EESSÕNA
Õnnelike Inimeste Erakonna eesmärgiks on inimeste täisväärtuslik ja õnnelik elu vabal maal. Seetõttu soovime kaasa aidata selleks vajalike eelduste loomisele ja piirangute kaotamisele.
Põhimõtted:
- Eesti Vabariik on iseseisev riik, kõrgeim võim kuulub rahvale. Kõrgeimat võimu Eesti Vabariigis teostavad Eesti kodanikud
- Eesti Vabariigi rahandussüsteemi haldab Eesti Vabariik. Riiklik pank tegeleb ka kõigi panga teenuste osutamisega.
- inimestel on valikuvabadus, riik ei dikteeri inimese elu:
- kanep, taim, mida hinnatakse planeedi üheks kõige kasulikumaks ravimtaimeks, on inimestele kättesaadav.
HEAOLUKS VAJALIKUD MUUDATUSED:
Riigi juhtimine
Eesti Vabariigi Põhiseadus ütleb, et kõrgeima võimu kandja on rahvas.
Tegelikkuses aga tegelevad tänased Eesti valitsejad võimu Euroopa Liidu juhtorganitele andmisega.
Rahvahääletusel 2004 a andis rahvas valitsusele volitused ühinemaks Euroopa Liidu kui vabade riikide ühendusega. Seda tehes rahvas ei volitanud valitsust EV iseseisvusest lahti ütlema.
Euroopa Liidu juhtide poolt seatud suunda vaadates näeme, et eesmärk on riikide ühendusest ühtne riik kujundada. Iga järgnev EL leping on olnud sammuke lähemale ühtsele riigile ja liikmesriikide iseseisvuse kadumisele.
EV valitsus on oma käe kõigile nendele lepingutele alla pannud.
Viimane põhiseaduse leping, nimega Lissaboni leping (Euroopa riikide peaministrite poolt allkirjastatud 13.12.07), sätestab muuhulgas, et EL-i seadused on ülimad Eesti seaduste suhtes. Kui Eesti seaduste ja EL seaduste vahel on vastuolu, kehtib EL seadus.
Enne kui Euroopa riikide peaministrid ise põhiseaduslepingu allkirjastasid, püüti asju ajada demokraatlikult ja põhiseaduslepingut püüti vastu võtta rahvahääletuste teel. Põhiseaduse vastuvõtmiseks on korraldatud referendumid kolmes riigis. Prantsusmaa, Holland ja Iirimaa. Kolmel korral on inimesed selle vastu hääletanud. Kui demokraatlik lahendus ei toiminud, võtsid Euroopa maade valitsusjuhid põhiseaduse lõpuks jõuga ise vastu.
Seega, nagu näeme, on Euroopa rahvad ühtse keskvõimu vastu. Euroopa riikide valitsused aga alluvad Euroopa Liidust tulevale survele moodustada Euroopa riikide asemele üks uus riik. Seega võimu teostajad ei käi ühte sammu neile volitused andnud inimestega!
Õnnelike Inimeste Erakond on veendumusel, et me ei vaja Euroopa Liidu seadusi enda üle.
Euroopa riigid võiksid suhelda sõbraliku koostöökojana, vaba tahtega riikidena.
Seega kõikidest juba sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest, mis on loovutanud võimu Eesti rahvalt EL kasuks, tuleb lahti ütelda.
Rahandus
Läbi ajaloo on inimkond kasutanud mitmeid erinevaid rahandussüsteeme. Tänapäeval toimib kapitalistlikes maades süsteem, kus raha loomisega tegelevad erapangad.
Näiteks 15 erapanga liit nimega Federal Reserv Ameerika Ühendriikides.
Euroopa vastav asutus kannab nime Euroopa Keskpank.
Kuidas raha tekib?
Tänapäevane rahandussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et raha tekib laenamisel.
Alates 1. jaanuar 2011 kui Eesti läheb üle eurole, hakkavad Eestis tegutsevad pangad raha välja laenama ilma kohustuseta omada sellele rahale katet. Seni kehtis süsteem, kus pangad pidid omama katet 15 % ulatuses välja laenatava raha hulgast, see raha pidi olema Eesti Pangas reservis. Seni oli nii, et pank laenas ise kuskilt 100 ühikut raha ja jättes kogu selle 100 ühikut Eesti Panka reservi, sai ta õiguse välja laenata ligi 600 ühikut raha. Raha, mida olemas ei ole. Raha, mis väljalaenamise käigus luuakse, elektrooniliselt. Seega iga kord kui klient (nt erisik või ettevõte, aga ka valitsusasutus) pangast laenu võtab, luuakse uus raha. Nüüd kaob seegi reservinõue ja pangad hakkavad raha looma “õhust”. Piisab vaid arvutisse välja laenatav summa numbritega sisse toksida ja sellest piisab, et hakata selle tehingu pealt laenuintresse teenima. Välja ei laenata juba olemasolevat raha, seega luuakse iga laenuga ringlusesse aina uut (elektroonilist) raha. Üle Euroopa. Järelikult lahjeneb iga uue laenuga juba ringlusesoleva raha väärtus.
Millega on raha tagatud?
Katte uuele rahale annab laenuvõtja allkiri lepingul, millega ta garanteerib raha tagasi maksmise, + tagatis.
Laenulepingut allkirjastades nõustub klient lisaks laenuna saadavale rahale tagasi maksma ka intressi. Näiteks klient, kes võtab 30 aastaks majalaenu, kohustub kokkuvõttes pangale tagasi maksma ca kahekordse algsumma. Sellisel süsteemil on mitmeid puudusi. Üks suuremaid seisneb selles, et kuna kogu majanduses ringlev raha on alguse saanud laenuna (on võlg), siis puudub see täiendav raha hulk, millega saaks algsele laenusummale lisaks maksta intressi. See täiendav raha saab olemas olema siis, kui pangad aina uusi laene välja annavad. Nii tekib pidevalt ringlusesse uut raha, millega on võimalik tagasi maksta juba olemasolevaid laene koos intressiga. Aga ka need uued laenud tuleb tagasi maksta. Praegune rahandussüsteem on nagu üks lastemäng muusika ja toolidega, kus ringis ümber toolide jalutavad mängijad peavad muusika lõppedes omale istumiseks tooli leidma kuid toole võetakse iga kord vähemaks. Nii kaua kui muusika mängib (niikaua kui laenumaht suureneb), süsteem töötab. Aga momendil kui võla kasvamine (massiline laenude andmine) peatub, peatub ka raha juurdeloomine ja muutub võimatuks võlgade (algsumma + intress) tasumine olemasoleva rahaga, seega on osad meist kohustatud pankrotti minema (jääma toolita kui muusika peatub). Valusalt annab selline süsteem tunda pea kõigile (peale algse laenu andjate), nii ettevõtjatele, eraisikutele kui riigile. MaSu.
Teine oluline puudus on see, et aina uute laenude andmisega (uue raha loomisega) kaasneb olemasoleva raha pidev odavnemine. Inflatsioon - see ei ole mitte kaupade kallinemine vaid raha odavnemine. Eesti kroon on oma algsest maksevõimest säilitanud tänaseks vaid ca 5 %…
Kas mäletate, kui võtsime käibele krooni, maksis kõige kallim jäätis - Pingviini jäätis Raekojaplatsil 50 senti. Nüüd kui tuleb euro, saab jäätise samuti 50 sendi eest. Aga kõige odavama! Mis edasi? Kas meil peaks olema mingigi põhjus arvata, et euro ei odavne kui seda samamoodi kontrollimatult juurde trükitakse? Raha hulk hakkab jälle suurenema ja hinnad tõusma. Kas seekord läheb kiiremini kui 20 aastat, enne kui euro vahetatakse 20 korda kallima ülemaailmse maksevahendi vastu ja jäätise hind jälle 50 sendi peale tagasi langeb? Varem võttis ringi täis saamine mitme põlvkonna jagu aega, nüüd oli üks põlvkond, tendents näitab, et edasi läheb veel kiiremini. Küsimus on, et kas inimesed hakkavad seda lõpuks ka märkama? Märkama, et jällegi on lubatud finantsturvalisuse asemel tagumik lohku tõmmatud? Märkama, et on aeg muutusteks?
Praegune süsteem ei tööta ühiskonna hüvanguks. See töötab panganduskartellide hüvanguks.
Kui lahendusi otsime, siis esimene loogiline asi on see, et rahandussüsteem peab olema intressivaba!
Võib tekkida küsimus, et milline on siis laenuandjate huvi?
Seetõttu peab raha ringluse organiseerimine olema riigile kuuluva panga pädevuses.
Riigi panga eesmärgiks ei ole raha olemaolu tagamise pealt kasumit teenida.
Riigi panga eesmärgiks on jätkusuutliku rahandussüsteemi töös hoidmine.
Ka riik võib, veelgi enam, riik ise peakski tegelema laenude andmisega.
Olemasoleva süsteemi puudulikkust võime Eesti kontekstis vaadata liskas ka sellest aspektist lähtuvalt, et intressi maksavad kõik Eesti laenuvõtjad mitte Eesti pankadele vaid võõrpankadele, kes oma tulud riigist välja viivad. Kui võõrpangad „teist maja“ ehk intressi riigist välja ei viiks, ehk teisisõnu kui laenuvõtjad seda raha laenuteenuse saamise eest maksma ei peaks, jääks raha inimestele rohkem kätte. See raha jääks ringlema Eesti riiki. Kui inimestele jääb rohkem raha, on neil finantsrahulolu ja -julgeolek. Tänase finantsebakindluse asemel.
Inimesed tarbiksid teadlikumalt ja ka rohkem. Järelikult saaks rohkem toota, see tähendaks rohkem töökohti, inimesed teeniksid rohkem, ja omakorda jällegi saaksid rohkem tarbida, ja nii edasi… Kogu selle täiendava käibe pealt laekuks riigile oluliselt rohkem makse, praegusel juhul aga jalutab see raha riigist lihtsalt välja.
Intressivaba rahandussüsteem on spiraalikujuline - suunaga laienemise poole.
Intressiga rahandussüsteem on samuti spiraalikujuline, aga suunaga kokkujooksu poole.
Hea näite pakub meile maailma kõige “edukama” majandusega riik. USA võlg Föderaalreservi (erapankade liit) ees, kes riigile intressiga raha laenavad, on hetkel
| The Gross National Debt |
Ja näide ka vastupidisest vallast. Viimane riik, kus edukalt intressivaba majandussüsteemi kasutati oli I ja II MS vaheline Saksamaa. Lühikese aja jooksul kahe sõja vahel saavutati imekspandav majanduslik edu, mille sarnast ei olnud kusagil mujal: maksti tagasi I MS-ga tekkinud kohustused, ehitati riik üles, kaeti kogu riik ka kiirteede võrgustikuga, mis omakorda kiirendas arengut ja lisaks suudeti saavutada ka suur sõjaline potensiaal.
Õigest rahandusest tingituna toimis kõik nagu õlitatult. Intressivaba ja seetõttu kiiresti arenev majandusruum keset Euroopat oli pinnuks silmas rahvusvahelistele panganduskartellidele, kes nägid selles õigustatud ohtu enese eksistentsile.
Intressivabasid rahandussüsteeme katsetatakse ka tänapäeval. Seni küll väiksemates mastaapides, nt linna, küla või saare siseselt. Edukalt.
Raha on ideaalis vaid vahend kaupade eest tasumisel. Pangad on teinud rahast kauba, seda ostes ja müües.
Kõik suuremad usundid keelavad intressi. Sest see on rahvale kahjulik.
Väljaspool kapitalistlikke pangandussüsteeme - näiteks islamimaades - põhinevad pangandussüsteemid tihti intressivabadel finantstehingutel. Seda suunda nimetatakse islam banking. Tegemist ei pruugi olla ideaalse süsteemiga aga see on siiski heaks näiteks, et saab ka teisiti.
Ka ÕIE eesmärgiks on intressivabade laenude pakkumine riigi poolt. Nii kaovad šaakalid peagi meie õuelt ja ainukeseks laenu andjaks jääb riik. Lahenduse saab ka sms-liigkasuvõtjate küsimus. Ka riik võib inimestele kiiresti ja lihtsalt laenu anda. Ilma intressita.
Riik võib anda intressita laenu ka ettevõtjatele. Kasumi jagamise printsiibil. Selline süsteem on kasutusel islambanking´us, kus pank (meie kontekstis siis riik) aitab ettevõtja projekti rahastada ja saab partneriks.
Eesti riik saab edukalt ja jätkusuutlikult areneda vaid siis kui me lõpetame lõivu maksmise võõrkapitalile. Veel nii hilja kui 2008 aasta septembris - pea kaks kümnendit pärast Eesti riigi taasloomist, oli ÕIE ainuke erakond Eestis, kes julges/oskas välja tuua TEGELIKUD põhjused majanduse ebaedu kohta ja omab selles valguses ka elutervet alternatiivi!
Et selgemini eristada praegu toimiva ja just kirjeldatud süsteemi erinevusi, peaks iga inimene enda jaoks lahti mõtestama mõned küsimused:
- Mis on selles head minule ja Eesti riigile, kui kogu pangandussektori kasum (kogu Eestis tehtava töö pealt saadava kasumi “koor”) võõrpankade poolt riigist välja viiakse?
- Kas ma olen rahul süsteemiga, mil ostes laenu/liisinguga ühe maja (v korteri, auto) pean ma maksma kahe eest?
- Kas mõistan, et kui intress EV-s seadusevastaseks kuulutatakse, siis ei pea ma oma praeguste laenude intresse tasuma, mis tähendab seda (arvestusega, et muud näitajad samaks jäävad, aga ei jää…), et nüüd kulub mul 30 aasta asemel majalaenu tagasi maksmisele vaid 15 aastat?
Tänapäevasest kuritegelikust rahandussüsteemist leidub internetis väga palju materjali. Olgu näiteks välja toodud üks paljude tuntud poliitikute ja majandusinimeste tsitaatidega varustatud dokumentaalfilm: http://video.google.com/videoplay?docid=-9050474362583451279
Eestikeelsete subtiitritega rahanduse põhimõtteid lahti seletav dokumentaalfilm (esimene pooltund on rahanduse teemal):
Zeitgeist Addendum
MAKSUD
Maksupoliitikast rääkides toogem algatuseks mõned näited mujalt maailmast. Et avardada arusaamist, kuidas veel võimalik on.
-Šveitsis on kõige madalam maksukoormus, ainuke maks on käibemaks.(!)
-USA-s ei ole tulumaks seaduslik. Puudub seadusandlik akt, mis lubaks inimeste tulusi maksustada. Ometi on USA-s inimesed tulumaksu maksma pandud. Osad inimesed on tulumaksu ebaseaduslikkusest ka aru saanud ja ei maksa seda enam.
Viimastel USA presidendi valimistel oli presidendikandidaatide hulgas algul ka kandidaat, kes võitles kapitalistide võimu vastu - senaator Ron Paul. Palju muu huvitava hulgas - nt kanepi legaliseerimine - lubas ta lõplikult keelustada ka tulumaksu ja muuta rahandussüsteemi sarnaselt ülaltooduga.
Eesti on üks suurema eraisiku maksukoormusega riike maailmas.
-Väljateenitud töötasult makstakse esmalt 33% sotsiaal-haigekassa maksu. Süsteem on üles ehitatud selliselt, et neid makse ei arvestata brutopalga osana ja seetõttu paljud inimesed ei teadvustagi endale, et ka see maks makstakse ikkagi otseselt nende teenistusest.
-Järgmiseks arvestatakse brutopalgast maha tulumaks 21%.
-Lisaks veel kõikvõimalikud kindlustus- ja pensionisammaste maksud.
-Lõpuks kui allesjääva rahaga midagi osta, tuleb maksta ka 20%list käibemaksu.
Soovime eriisikute maksukoormust oluliselt vähendada ja seame esialgseks eesmärgiks järgneva maksusüsteemini jõudmise:
- Ettevõtted. Tulumaks investeeringutelt - täna 0%, nö homme 0%
- Ettevõtted. Tulumaks kasumilt - täna 21 %, homme 25 %.
- Eraisikud. Tulumaks - täna 21 %, homme 0%
-Käibemaks - täna 20%, homme 25 %.
-Sotsiaalmaks - täna 20%, homme 20%.
-Haigekassamaks - täna 13%, homme 5 %.
Peamine on kodanike tulumaksust vabastamine.
TERVIS
Täna maksavad kõik palgasaajad haigekassale lõivu võrdselt, palga suurusest lähtuvalt. Maks ei sõltu inimese tervislikust seisundist ega eluviisidest. Järelikult maksavad tervislike eluviisidega inimesed kohustuslikus korras kinni ka ebatervislike eluviisidega inimeste ravikulud.
Et tekitada õiglasem ravikindlustussüsteem, on lahenduseks see, et oma tulevasi haiguskulusid hakkavad ebatervislike eluviisidega inimesed kinni maksma ise ja juba ebatervislikku kaupa ostes. Ebatervisliku toidu (ka joogi ja sigarettide) hinnale lisanduvad selle tarbimisega kaasnevate tulevikuprobleemide lahendamise kulud. Lisatud haiguskulude rahad laekuvad haigekassale.
Tekib olukord, kus inimesel on soodsam tarbida tervislikku toitu. Paraneb rahva füüsiline ja vaimne tervis.
Nii saab vähendada ka inimeste maksukoormust.
Rahvatervisest rääkides on üks oluline aspekt ka looduslikud ravimeetodid versus sünteetilised ravimid. Paljud sünteetilised ained ei ole inimesele loomupäraselt vastuvõetavad ja põhjustavad tervisehädasid, isegi kui nad väljareklaamitud haiguse ravile ka positiivset mõju avaldavad. Samas on mitmed väga tõhusad ravimtaimed keelustatud. Nii olemegi täna olukorras, kus odavad ravimeetodid on keelustatud ja inimesed peavad haiguste raviks sünteetilisi ja põhjendamatult kalleid ravimeid kasutama. Kuna aga sellised ravimid kallid ja seega haigetele kättesaamatud on, siis sponsoreerib nende ostmist haigekassa. Teisisõnu on tegemist maksumaksja raha eest ravimifirmadele kasumi maksmisega.
Jumala poolt loodud taimede keelustamine inimeste poolt seab ohtu nii loodusliku tasakaalu kui ka inimese sisemise tasakaalu.
Meditsiinilise kanepi legaliseerimine
Kanepist rääkides, ei räägi me süstaldest ega sünteetilistest segudest - räägime looduslikult kasvavast taimest - ravimtaimest. Kanepit on pidanud meie planeedi kõige võimekamaks ravimtaimeks nii aegadetagused ravitsejad kui ka paljud tänapäeva teadlased.
Keskmine inimene ei tea kanepist suurt midagi ja on seetõttu tihtipeale eelarvamuste küüsis. Praktika aga näitab, et inimeste vastuseis on kiire muutuma kui selle kohta natukenegi uurida. Näiteks piirkondades, kus on legaliseeritud meditsiinilise kanepi tarvitamine, kasvab inimeste teadlikus sedavõrd, et aja jooksul saavad enamus inimestest kanepi täieliku legaliseerimise pooldajad. Näiteks California osariik, kus juba terve kümnendi on meditsiiniline kanep lubatud olnud, tahab nüüd kanepi täiesti legaalseks teha. Seda soovib viimaste küsitluste järgi 58% sealsest elanikkonnast.
Eestis on olukord täna selline, et kanep on seadustega keelatud, samas tarbijaskond pidevalt kasvab, peamiselt noorte ja dogmades mitte kinni olevate inimeste arvelt. Nii on mitmel pool maailmas. Aina enam inimesi olenemata soost, vanusest, nahavärvist ja usutunnistusest tarvitavad kanepit.
Keelupoliitika, mida ka Eestis rakendatakse, pole mitte kusagil kanepi tarvitamist välja juurinud ega isegi oluliselt vähendanud.
Kanepi gramm maksab meil tänavatel 200-300 EEK. Taim, mis kasvab nii, et mühiseb, on millegipärast kallim kui kuld!
Eestis hetkel toimiv süsteem toidab vaid kuritegelikke (ja/või inimesi abistavaid-varustavaid?) rakukesi. Riigi (kogu rahva) huvides selline asi pole. Kui kanepi käitlemist riiklikult kontrollida, oleks hind odavam, kvaliteet kontrolli all ja riik saaks ka maksutulu, näiteks kuni poole müügihinnast. Sellest saaks riigile oluline sissetuleku allikas.
Ei saa alahinnata ka fakti, et ajalooliselt on kanep olnud kõige laialdasemalt kasvatatav kultuurtaim maailmas. Veel kuni 19. sajandi lõpuni oli kanepikasvatus maailma tähtsaim tootmisvaldkond. Planeedil Maa ei ole teist taime, millel oleks inimpopulatsioonile nii palju pakkuda: tervislik ja toitainerikas toit (õli, seemned - inimesele ülikasulikud Omega3 rasvad!); vastupidavad, looduslikud ja tervislikud riided; ehitusmaterjal (kiust); energia autokütuse või põletusmaterjali näol; paber, mille kvaliteet ületab oluliselt puidust toodetava paberi kvaliteedi, lisaks ka kasvab kiiremini ja ühikult maatükilt saab toorainet rohkem ja kiiremini kui puidu puhul - seega väheneb oluliselt vajadus metsa langetamiseks; kanepist toodetakse ka plastikulaadseid materjale.
Kanepi troonilt tõrjujaks oli nafta. Mitte, et ta parem oleks, ei, see oli osadele inimestele lihtsalt palju kasulikum. Imekspandav on see, et naftaärikatel õnnestus kanep eelmisel sajandil sedavõrd demoniseerida, et varem maailma tähtsaim tootmisvaldkond kaotati mõne põlvkonnaga suure osa inimpopulatsiooni teadvusest lihtsalt seadustega keelates ära. Nüüd oleme globaalsete probleemide ees nii metsa massiline hävitamise tõttu kui kogu planeedi naftatoodete jääkidega koormamise tõttu.
Meil Eestis naftat palju leitud ei ole, seega, et nafta tooteid mitte sisse osta, on mõistlik ise nafta analoogi valmistada - lasta taimedel kasvada.
Detailsema ülevaate kanepist saate dokumentaalfilmist Hemp Revolution (”Kanepi revplutsioon”, kaks osa, kokku 73 min) või aadressilt www.kanep.ee. Detailsem ülevaade meditsiinilisest kanepist Aune Altmetsa uurimustööst: “Kanep kui ravimtaim”.
Kanepi kasutusvaldkonnad lisaks meditsiinilisele:
- elavdab seltskondlikku läbikäimist,
- tõstab muusikalist, kunstilist jm loovust,
- tõstab filosofeerimise võimekust, aitab näha suurt pilti
- tõstab meelte tundlikust, nt head maitsed muutuvad veelgi nauditavamaks, samuti seks,
- vaimne arusaamine laieneb.
Maavarad
EV PS § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
Seetõttu oleme seisukohal, et maavarade kaevandamisega võiks tegeleda riiklikud firmad. Meie ühise vara erataskutesse kantimine tuleb lõpetada.
Maavarasid võiks kasutada Eesti enda vajaduste rahuldamiseks ja mitte ülekaevandada. Ka elektrit andvaid maavarasid. Eesti suudaks katta kogu oma energiavajaduse iseseisvalt, olemata sõltuvuses naabritest.
Energia
Riik on institutsioon, mille inimesed on loonud eneste hüvanguks. Seega ka riiklikud ettevõtted on ellukutsutud inimeste hüvanguks. Mitte aga selleks, et inimeste (ehk ettevõtte omanike) arvel kasumit teenida… Eesti Energia käibest moodustavad kodutarbijad vaid 6% (2011a), kui oma kodanikele energiat tasuta võimaldada, kaotaks EE u 1/3 kasumist aga aitaks väga paljude inimeste elu elamisväärsemaks muuta.
Jäätmekäitlus
Eestimaa sai ”Teeme ära” kampaania käigus prügist puhtaks ja sellist olukorda on vaja säilitada. Vastus küsimusele, kuidas seda teha, peitub küsimuses: kes maksab kinni prügi äraveo?
Arvame, et prügi käitlemise kulud võiksid sisalduda toote hinnas juba selle ostmisel. Lõpptarbija ei peaks muretsema tarbimisega kaasnevate kõrvalnähtuste pärast. See peaks olema tootja või müüja mure.
See tähendab seda, et edaspidi lisavad kaupmehed kauba hinnale, vastavalt konkreetse kauba pakendi- ja prügisisaldusele, prügi käitlemise kulud juba ette ära. St tarbija maksab prügist lahti saamise teenuse eest juba potensiaalset prügi saades. Prügivedajad saavad oma tasu sellest juurdehindlusest. Kaob ära kõigile kodudele arvete saatmine (mis on omakorda prügi), kaob ära ebaõiglus kortermaja elanike vahel, kes maksavad ühtset prügimaksu - edaspidi maksab prügi äraveo eest konkreetne tarbija ja teeb seda juba kaupa (koos prügiga) ostes.
Vangid
Eesti vanglatingimused vastavad Euroopa nõuetele ja vangid naudivad päevast päeva maksumaksja raha eest lihtsat elu. Pahad ei peaks heade arvel liugu laskma, pigem peaks olukord vastupidine olema - vangid peaksid tegema tööd esmalt enda kulude katmiseks ja ka ühiskonna hüvanguks.
Kriminogeenide seas levib kohati ka suhtumine, et tööl käia ei taha aga pea ka muid lahendusi ei produtseeri kui paha peale minekut ja nii mõeldaksegi, et vahet pole kas kukun kinni või saan suure noosi - parema elu peale saan niikuinii…
Et süsteemi muutmine valutumalt läheks, siis olemasolevad vangid saaksid valida, kas nad lähevad tööle ja saavad poole ajaga välja või jätkavad vanal viisil. Tulevased vangid (kuriteod, mis toime pandud alates käesoleva idee seaduseks saamisest) lähevad aga kohe kogu karistuse ajaks tööle - oma võlga ühiskonnale tagasi maksma.
Samas - vangid, kes kogu oma vangistuse aja on tööd teinud ja kel ühiskonda naastes kodu pole, saavad väljudes tehtud töö eest tasuks elamispinna ja töökoha.
Kokkuvõte
Hea eestimaalane, kui sa näed, et kord riigis on käest lastud ja mõtled, mis teha annab, siis astu Õnnelike Inimeste Erakonna liikmeks (erakond vormistatakse kui saab ületatud 1000 liikme piir).
Järgmiseks räägi sellest ka sõbrale, emale-isale ja vanaemale-vanaisale ning saada neile link http://inimesteerakond.blogspot.com või kui neil arvutit ei ole, siis prindi erakonna programm välja ja vii neile.
Kokku on vaja panna ka tugev meeskond, kuhu ootame võimekaid inimesi. Võtke julgelt ühendust!
Oleme veendunud, et kõiki asju peab ajama õiglastel ja ausatel alustel. Riigi ja rahva arvelt taskute täitmise mõtetega poliitikas olevad inimesed meie juures mõistmist ei leia.
Kui sõnum levib ja mõistuse hääl võidab, siis ootame erakorralisi valimisi.
Kaks kümnendit tagasi toimunud NL sulamine ei toonud meile sõltumatust, vahetasime vaid zojusi. Vabadus tuleb alles kätte saada. Seekord siis rahvusvahelise suurkapitali ja EL haardest. Meil on võimalus saada vabaks rahvaks, kui valime mõtlemise, kui valime õnne, kui valime kogu rahva heaolu.
Õnnelike Inimeste Erakond
NB. Antud programm on meie nägemus, kuidas muuta elu Eestis kiiresti oluliselt paremaks. Samas ei taotle programm absoluutse tõe staatust ja on avatud konstruktiivsetele ettepanekutele, parendustele ja dialoogile.
Olulisi teemasi on pikemalt käsitletud meie blogis.
